fbpx

Kivikalme

Kivikalmele iseloomulik kalmerajatis, inimluid ja teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Vare paikneb ümar-ovaalsel kirde-edela suunalisel 19 m pikkusel ja kümmekonna meetri laiusel söödilapil. Söödimaa keskel võib eraldada tihedama ja vanema kivivare, millega kirde ja edela pool liitub põllult kogutud kivistik. Vare on edela-kirde suunas veidi üle 7 m lai. Vana vare kaguserval võib märgata põhja-lõunasuunalises reas asuvaid suuri raudkive. Vare idanurgas võib märgata nurka. Mille moodustavad suured raudkivid oma väljapoole pööratud sirgete külgedega. Vare lõunaosa on maetud hiljem põllult pealekorjatud kivide alla. Ometi on ka siin vare lõunaosas näha kivide all suuri sügaval maa sees istuvaid raudkive. Analoogiliselt lõunaosaga on ka edelaserv mattunud pealeloobitud väikeste kivilademete alla. Vare põhjaosa, mis ulatub kaugele põllu sisse, sulab peaaegu märkamatult kokku põllult lükatud suuremate raudkivide lademega. Edela pool vana varet on sööditükk kividest peaaegu tühi. Ainult päris servas on peale lükatud poolkaares mõned suuremad kivid. Mitu suuremat kivi on varest kirde poole jääval sööditükil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kivikalme asub endise jaotuse järgi Tartumaal, Palamuse kihelkonnas. Kivikalme paikneb Palamuse-Veia-Otsa tee (nr 14133) 2. kilomeetri läheduses, lääne pool avatud maastikul. Kivikalme reg nr 9273 kuulub seitset kalmest koosnevasse gruppi (mälestised reg nr 9273-9279) olles kivikalmetest kõige edelapoolsem. Kivikalmed (reg nr 9273-9279) võivad kuuluda I aastatuhande lõppu ja II aastatuhande algusesse. Kivikalmetele juhtis esmakordselt tähelepanu arheoloog E. Tõnisson 1957. a Kivikalmetest leide teada ei ole. Mälestisele on koostanud passi 1972. a mais arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti