fbpx

Kalmistu Kabelimägi Kultuuritee

Matmispaigale iseloomulik kalmerajatis, inimluud ning teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. Suhteliselt tasasel alal kerkib esile väike kruusaküngas, mida ongi kasutatud matmispaigana. Kabelimägi kujutab endast keskmiselt 1,8- 2m kõrgust küngast pikkusega põhjast-lõunasse 27 m, laiusega ida-lääne suunas 22,5 m. Kui künka nõlvad on ida ja lääne poolt suhteliselt järsud, siis 1,6 m kõrgune põhjanõlv tundub veidi laugema kallakuga. Künka lagi on üsna tasane, veidi madalduv põhja poolt lõuna suunas ning selle läänepoolsel küljel ja lael võib näha rohkesti rohtunud sissekaevete lohke. Kabelimäe keskosas on pikiteljega ida-lääne suunaline (pikkus 2,1 m, süg. 0,6 m) lohk, mis meenutab lahtikaevatud haualohku, kuna teiste sissekaevete jäljed on väiksemad. Künka lõunaotsal on sissekaevete jälgi vähem. Kabelimäe põhjapoolse külje vastu on kuhjatud tihedalt suuremaid, keskmiselt 0,5 m läbimõõduga maakive. Kalmistu alale on istutatud mände ja lehiseid (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kalmistu paikneb endise jaotuse järgi Tartumaal Kursi kihelkonnas. Kalmistu paikneb Pikknurme küla põhjaosas, kohas kus Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (nr 2) ületab Pikknurme jõe keerab ligikaudu 130 m pärast külavahetee põhja poole, muistis paikneb teeristist umbes 320 m põhja pool, jäädes külavaheteest vahetult lääne poole. Jelgavas asuvad kaevamisleiud osutavad 11.-13. sajandi maahaudadega kalmistule. On siiski võimalik, et küngast kasutati matmispaigana ka keskajal, millele viitaks ka nimi Kabelimägi. Kalmistu esialgne dateering võiks seega olla 11.-17.sajand. Pikknurmest on teateid mitmete, arvatavalt maahaudadega kalmistute kohta (endise Tõnsu talu ja Oti talu maadel, külakalme Lepiku veski juures, seda uuriti 1874. a, aruanne Ajaloo Instituudi arhiivis), mille asukohast täpsemad andmed aga seni puuduvad. Täpsemalt on teada kirjeldatav Kabelimägi, reg nr 9322. Siit saadud leiud säilivad Jelgava (end Mitau) muuseumis. Kalmet on mainitud ka J. Jungi korrespondendi käsikirjalistes materjalides (Jung Mss,84) ja 1925. a koostatud Kursi kihelkonna muististe kirjelduses (H. Moora. Kursi kihelkonna muistised.1925, lk.10 (käsikirjad AI arheoloogiaarhiivis) (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish