fbpx

Kultusekivi Kultuuritee

Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht kivi vahetus ümbruses. Muistis kujutab endast punakas-halli värvusega, tugeva koostisega kõrget graniitrahnu. Kivi küljed on järsud-püstjad. Suhteliselt tasane kivilagi langeb kõrgemalt loode äärelt sujuvalt kagu suunas. Kivi pikkus on loode-kagu suunas 4,8 m, suurim laius edela- kirde suunas 3,4 m, kaguosa laius 2,1 m, loode poolne kõrgus 2,1 m, kagu poolne kõrgus 1,4 m, ümbermõõt 1 meetri kõrguselt 12,2 m. Enamasti nõrgad lohud asuvad kivilae põhjapoolsel osal kahes grupis- kivilae kõrgemal kirdepoolsel otsal ja kivilae loodepoolsel äärel. Võimalik, et algselt on lohke asunud ka kivilae loodepoolsel tipul, kus aga kivi pind on kahjustunud. Kõrgel, üsna tasase laega kivil oli karjalastel meeldiv koht tuletegemiseks. Seetõttu oli kivilae keskosas lagunenud 0,8 m läbimõõduga ala. Kivilae põhja- ja loodepoolsel otsal esineb lõhesid, mille pind on murenenud ja lagunenud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Kultusekivi paikneb endise jaotuse järgi Viljandi maakonnas, Põltsamaa kihelkonnas. Kultusekivi asub Umbusi külatuumikust läände jääva, suhteliselt tasase reljeefiga, 1968. ja 1970. a maaparandustööde käigus mitmesaja hektari suuruseks kujundatud põllumassiivi idaosas. Sarnaselt teiste kultusekividega on muistis dateeritav I aastatuhandesse eKr. Muistis on avastatud harrastusarheoloog Oskar Raudmetsa poolt 20. mail 1988. a. Kultusekivi kirjeldus on tehtud 24. augustil 1988. a arheoloog A. Lavi ja E. Haiba poolt. Mälestisele on koostanud passi 1999. a aprillis arheoloog A. Lavi (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish