fbpx

Jõgeva mõisa katsejaam Kultuuritee

Jõgeva mõisakompleksi tüüpiline hoone näide Plekk-katuse ja vintskappidega hoone. Palkseinad krohvitud krohvimatile. Vundament paekivist, maapind tõusnud kohati kuni alumiste puittaladeni. Sadevete süsteemid amortiseerunud. Katuseplekk pooles osas amortiseerunud. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Kompleksi kuuluv katsejaam on tõenäoliselt neist üks hilisemaid. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti