fbpx

Jõgeva mõisa härjatall Kultuuritee

Ajaloolise Jõgeva mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone. Kuni 2-korruseline, viilkatusega kaetud, nii krohvi kui laudisega kaetud fassaadiga kivist ja puidust abihoone, mis paikneb peahoone läheduses esifassaadiga tee poole. Enam kui 100 m pikkune hoone koosneb neljast selgelt eristuvast hooneosast ning tagafassaadist välja ulatuvast madalast tiibhoonest. Avad paiknevad funktsionaalselt. Avatäited on puidust. 2-korruseline keskosa on teise korruse ulatuses osaliselt puidust. Hoone kohal ning kõrval on mitmed tuulutus- ja küttekorstnad. Hoonet on tõenäoliselt korduvalt ümber ehitatud. Mõisaansambel asub Pedja jõele paisutatud Jõgeva veskijärve kallastel. Kompleksi kuuluvad abihooned asuvad järve ääristavate teede servas. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti