fbpx

Jõgeva mõisa vesiveski Kultuuritee

Jõgeva mõisakompleksi säilinud majandushoone. Kõige varasem osa vesiveskist on ilmselt jõe-äärne vesirattaruum, mille kõrvale ehitati suur veskiruum. Sellest lääne poole ehitati veskituba. Veskihoone on osalt kahe-, osalt ühekordne, segakivist laotud poolkelpkatusega hoone, millel on kolm osa. Tõenäoliselt vanim on praegune turbiiniruum (endine vesirattaruum), mis paikneb veekohal. Hoone osa on kahekordne ja pööninguga ning asetseb piki jõge ja teega risti. Hoone on enamasti lubikrohvitud, suuremad pinnad on täidetud tsementmörttäidisega. Aknad on lihtsad, enamasti uued. Veskitoa idakülje teise korruse pooltiivas on vanim säilinud aken. Vanim uks on turbiini- veskiruumi vahelises seinas ning veskiruumi välisseinas. Vundament on tõenäoliselt laotud piisavalt sügavale, sest hoonel ei ole olulisi vajamisi kuid vee liikumine vundamendi tsoonis võib iga hetk põhjustada suuri nihkeid. Vesiveski on ehitatud 18. sajandi lõpus. Kõige varasem on ilmselt jõeäärne vesirattaruum, mille kõrvale ehitati jõudluse suurenedes suur veskiruum. Sellest läänepoole on ilmselt 19. sajandi alguses ehitatud veskituba. 1913. aastal asendati vesiratas turbiiniga, et veejõudu paremini ära kasutada. 1925. aastal lisati veskisse teine turbiin, millega hakati ümbruskonnale elektrivoolu andma. Veski töötas veel 1980. aastate lõpul, seisma jäi veski pärast riigimajandi kaotamist 1997. aastal.
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish