fbpx

Jõgeva mõisa elamu 1 Kultuuritee

Piirkonnale iseloomuliku 19 ja 20 sajandi vahetuse hoonetüübi näide Jõgeva mõisaansamblis. Tegemist on ühekorruselise krohvitud kivimajaga. Hoone on kaetud murdpinnaliste külgedega mansardkatusega ning hoonel on kuueruudulise jaotusega kõrged aknad. Esifassaadi jääb ka eenduv viilkatusega sissepääs keldrisse. Teine keldrisissepääs hoone otsas, I korruse ukse kõrval, mille peal asub barjääriga terrass. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920ndatel aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Kompleksi kuuluv elamu on arvatavasti ehitatud 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish