fbpx

Jõgeva mõisa elamu 3 Kultuuritee

Ajaloolise Jõgeva mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone. 1-korruseline, viilkatusega, laudisega kaetud fassaadiga, maakividest ja tellisest vundamendile toetuv puidust elamu. Hoone paikneb peahoone vahetus läheduses esifassaadiga tee suunas. Avad paiknevad sümmeetriliselt. Avatäited on puidust. Lihtsa joonega hoone horisontaallaudisega kaetud fassaade liigendab korrapärane akenderütm. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Kompleksi kuuluv elamu on tõenäoliselt ehitatud 20. sajandi alguses. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish