fbpx

Jõgeva mõisa sepikoda Kultuuritee

Ajaloolise Jõgeva mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone. 1-korruseline, viilkatusega kaetud, krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest sepikoda. Hoone paikneb mõisaansambli lääneküljel esifassaadiga paisjärve suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Puhta vuugiga laotud tahutud maakividest seinapindu ilmestavad punastest tellisest otsaviilud ja stiliseeritud nurgakvaadrid. Tellist on kasutatud ka avade raamistuses. Mõisaansambel asub Pedja jõele paisutatud Jõgeva veskijärve kallastel, kompleksi kuuluvad abihooned asuvad järve ääristavate teede servas. Sepikoda on teistest mõnevõrra eemal. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Sepikoda on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti