fbpx

Jõgeva mõisa rehi Kultuuritee

Ajaloolise Jõgeva mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone. 1-korruseline, viilkatusega kaetud, algselt krohvimata fassaadiga maakivist ja tellisest abihoone, mis asub mõisaansambli idaküljel otsafassaadiga tee poole. Avad paiknevad sümmeetriliselt. Avatäited on algselt olnud puidust. Rehehoone alumine osa on maakivist. Hoone katus toetub massiivsetele tellisest piilaritele. Ümberehituste käigus on algselt laudisega kaetud piilarite vahelised seinapinnad kinni ehitatud. Varem katteta kivi- ja tellispinnad on krohvitud. Hoone idaküljel on pisem mahult oluliselt väiksem juurdeehitis. Mõisaansambel asub Pedja jõele paisutatud Jõgeva veskijärve kallastel, mõisa abihooned asuvad järve ääristavate teede servas. Mõisa on esimest korda mainitud 1599. aastal. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kinkis valduse 1753. aastal oma kammerhärrale Carl von Sieversile (1710–1774), kes müüsid selle mõned aastad hiljem edasi maanõunik krahv Gotthard Johann Zoege von Manteuffelile (1690–1763). 1920. aastatel võõrandati mõis Eesti Seemnevilja Ühisusele ja Eesti Sordiparanduse Seltsile. Nõukogude perioodil asus mõisasüdames Jõgeva Näidissovhoos ja Jõgeva Sordiaretusjaam. Mõisa peahoone pärineb 18. sajandi lõpust, juurdeehitus 19. sajandist. Ansamblis on arvukalt kõrvalhooneid, millest enamus on ehitatud 19. sajandi jooksul. Sepikoda on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi teisel poolel. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laisholm.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti