fbpx

Puurmani mõisa peahoone Kultuuritee

Suurejoonelise neorenessanss-stiilis mõisaarhitektuuri väljapaistev näide. Mälestise tunnusteks on terviklikult säilinud algupärane välisilme, ehituskonstruktsioonid, fassaadidetailid ja interjööriosad. Kõrgel soklil on kaks täiskorrust, 8-kandiline nurgatorn on 4-korruseline. Põhiplaan on liigendatud: risaliidid neljas küljes, polügonaalsed väljaehitised nurkades, talveaed, kaugele-eenduvad trepid. Külluslik, peamiselt neorenessansist lähtuv fassaadidekoor on korrektse teostusega: esimese korruse sügava profiiliga krohvrustika, lai vahekarniis, keeruka hammaslõikega peakarniis, atikafrontoonid risaliitidel, toskaana sambad, torni ülemisel korrusel sammastele toetuv kaaristu. I korrus on anfilaadne. Saali ja teiste esindusruumide sisekujunduses on kasutatud keerukates kombinatsioonides mitme ajaloolise stiili (rokokoo, varaklassitsism, klassitsism) elemente: tahveldised girlandide ja portreemedaljonidega, rangelt sümmeetrilise taimornamendiga laerosetid, lillevanikud, -palmikud, -kimbud, -vaasid, kannelüüridega pilastrid. Heatasemelise tisleritöö näited on tõrvikute ja loorberipärgadega kaunistatud kõrged tiibuksed, uksepealsed karniisid, ehiskonsoolid, söögisaali kas-settlagi. Säilinud on historitsistlikke kahhelahje ja kaminaid. II korruse lihtviimistlusega ruumid paiknevad koridorisüsteemis. (Eesti Arhitektuur, IV) Mõisa kohal asuvast asuvast Kursi ordulinnusest pärinevad esimesed teated 14. sajandi keskpaigast. Orduaegseid hooneid säilinud ei ole, märked endisest puidust härrastemajast pärinevad 19. sajandi algusest. Uut härrastemaja hakati ehitama 1864. aastal krahv Ernst von Manteuffeli projekti järgi. Alates 1923. aastast saab endine härrastemaja uue funktsiooni koolina.
Vaata Kaardil
  • English
  • Estonian
  • Swedish
  • Finnish