fbpx

Lustivere mõisa park

Piirkonnale iseloomuliku erinevatel etappidel rajatud mõisapargi ilmekas näide. Suur, 9,7 ha suurune park on kaheosaline, erinevatel ajajärkudel kujundatud ja erinevatest kujundusstiilidest mõjutatud. 1822. aasta plaanilt on näha pargi nii põhja- kui lõunaosa regulaarsetet planeeringut ühes sirge teedevõrgu ja puuderidadega. 19. sajandi lõpuaastate plaanilt on näha juba ka pargi lõunapoolne regulaarstiilis osa. Pargi põhjapoolne osa on kujundatud parkmetsaks, kus on järgitud maastiku iseärasusi, Lustikvere oja ja maastikupargile omast kujundusstiili. Peahoone esisele ringteele suunduv Põltsamaa–Lustivere maantee on ääristatud tamme, pärna, saare ja vahtra segaalleega. Härrastemaja esine muruväljak on traditsiooniliselt kõrghaljastusest vaba. Siit suundusid pargi sügavusse pöetud pärnade alleed, mis praeguseks on välja kasvanud. Ka peahoone tagumine väljak on olnud avar muruväljak. Pargi kaugem osa on olnud kaitseribaks suurele puuviljaaiale. 20. sajandi algul olid ajastule kohaselt peahoone lõunapoolses osas väike terrass kiviktaimlaga, peahoone ees roosipeenrad. Tänaseni on pargi lõunapoolsem osa säilitanud oma regulaarse üldkompositsiooni, ülejäänud laienenud osad on valdavalt vabakujunduslikud. Pargis on kivist laud ja üksikud istepingid ning koolimaja läheduses asub laste mänguväljak. Puistut on püütud säilitada algsel kujul ning olulisi ümberkujundusi ei ole tehtud. Park on keskmise liigirikkusega. Põhilisteks puuliikideks on harilik pärn, tamm, saar ja vaher. Okaspuudest kasvavad pargis harilik kuusk, torkav kuusk, harilik mänd, harilik elupuu, euroopa ja vene lehis. Aastatel 1986-1987 tehtud inventuuri järgi kasvas pargis 41 võõrpuu- ja põõsaliiki. (pargiankeet, 2002) Lustivere mõisa vana peahoone ümbruses asuv regulaarpargi osa on rajatud ilmselt juba 19. sajandi alguses või veelgi varem. Põhjapoolne pargiosa on kujundatud parkmetsast pargiks 19. sajandi teisel poolel.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti