fbpx

Vana-Põltsamaa mõisa park Kultuuritee

Erinevatel etappidel rajatud mõisapargi tüüpiline näide. Keskmise suurusega (5,5ha) park on vabakujulise puistuga ja metsapargiilmeline, mida läbib edela-kagusuunaline peatee ja hulk kõrvalteid. Teedevõrgu ja üldise kujunduse kohta annavad hea ülevaate säilinud südamikuplaanid aastatest 1816, 1857 ja 1876. Pargi põhjaosas asub põhjaveetoiteline väikese saarega tiik. Tiigist kagus asuval künkal on K. A. Hermanni (1851–1908) mälestussammas. Linnust ümbritsev vallikraav on korrastatud ning veega täidetud. Pargi juurde kuulub saar, mida kutsutakse Katariina saareks seal asuva Katariina II poolt ehitada lastud sauna järgi. Park on keskmise liigirikkusega, kokku on esindatud 37 erinevat puuliiki. Valdavad liigid on harilik saar, harilik vaher, harilik suurelehine ja lääne pärn ning harilik jalakas. Introdutsentidest väärivad tähelepanu hall pähklipuu, amuuri korgipuu, pensilvaania saar jt. Kõrge põõsana kasvab pargis jaapani sirel. Park on rajatud 18. sajandi teisel poolel, mil mõis kuulus Vana-Põltsamaa mõisnik kindral Johann Woldemar von Lauwile.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti