fbpx

Kudina mõisa peahoone Kultuuritee

Tähelepanuväärse arhitektuuriga historitsistlik Kudina mõisa peahoone, mis omab nii kultuurilist kui arhitektuurset tähtsust. 1,5-korruseline, historitsistlik, viilkatuse ja krohvimata fassaadiga peamiselt punasest tellisest mõisa peahoone, mis paikneb ida-lääne suunal esifassaadiga hoone esise ringväljaku suunas. Avad on korrapäraselt, avatäited puidust. Punasest tellisest hoone toetub kõrgele maakivist soklile, milles on hoonealust täiskeldrit valgustavad segmentkaarse sillusega aknaavad. Peakorruse seinapinda kaunistab dekoratiivne telliseladu. Kõige rikkalikuma kujundusega on peakorruse kohale jäävad katuse mitmekordsed hammaskarniisid. Peasissekäigu kohal on esifassaadiga samas tasapinnas kolmnurkse viilu ja viimase alla jääva kahe aknaavaga väljaehitis, mille räästaid kaunistab samuti hammasfriis. Sarnase kujundusega oli ka varem esifassaadi keskmes olnud puidust eeskoda. Peahoone läänepoolses otsas on pisem viimasega ühtses stiilis väljaehitis-veranda. Interjööris on säilinud mitmeid originaaldetaile, nagu kahhelahi, metallist keerdtrepp ning lagede stukkrosetid. Hoone aluses täiskeldris on kahte tüüpi võlve, mille alusel võib hoone jaotada tinglikult kolmeks osaks, millest kaks äärmist kuuluvad tõenäoliselt praeguse peahoone ehitusaega. Hoone keskosa alune kelder on neist tõenäoliselt varasem. Peahoone paikneb üksinduses keset pargiala, selle vahetus lähedusse jääb ainult keldrihoone. Mõisa majandushooned koondusid pargiala põhjaküljele. Esimesed teated Kudina küla kohta on 1600. aastast, kui hilisemate mõisamaade omanikeks sai Taubede suguvõsa. Seejärel kuulus mõis alates 1701. aastast kuni 1751. aastani Stackelbergidele. 1881. Aastal läks mitmeid kordi omanikke vahetanud mõis Manteuffelitele, kelle valitsemisajal valmis 1895. aastal ka mõisa peahoone, mis tõenäoliselt paikneb varasema samal kohal paiknenud mõisa peahoone asukohas. Tollaseks mõisaomanikuks oli krahv Ernst von Manteuffel (1844–1922). Mõisamaad võõrandati 1921. aastal. Sel perioodil lisati peahoone tagafassaadile veranda, mis on tänaseks lammutatud. Mõisa esifassaadil algselt paiknenud eeskoda lammutati 20. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisa ajaloolised saksakeelsed nimetused on Rokuta, Kudding, Karistfer ja Luggenhusen. Mõisa peahoones tegutsenud mitmed koolid. Peahoone on eraomanduses.
Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti