fbpx

Vesiloo põhjarand

Vesiloo põhjapoolse osa moodustavad ligi pooleteise sülla kõrgused pae- ja dolomiidiklibust koosnevad rannavallid. Hiiglakaartena asetsevad klibuvallide valvakad read üksteise kõrval, kujundades elutu kivikõrve, mille kirdepoolne ots ulatub pika neemena kaugele merre. Kuid siin ei lõpe veel laineist kuhjatud kruusvall. Kollaka klibuleetena levib ta värisevate vete all kaugele ja kaob seal, kus rohekas madalvesi muutub tumesiniseks sügavmereks.

Neeme tipul seisis liikumatult vöötpeane leetlind. Selgesti kõlas ta mahe hääl läbi laine loksumise valvakal neemekruusal ja murdlaine kurbliku kohina kaugel leete seljal. Kui kruusavallilt laskusime, peletas veerevate kivikeste ragin alpirislade parve, kes voogava vee ääres rahulikult toitus.

Autor: Piiper, Johannes "Pilte ja hääli kodumaa loodusest. Vesiloo saarel", 1935 [8. VII 1922], lk 60.


* Nurksulgudes esmailmumise aeg.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti