fbpx

Suumani kodutee

Ma tulin merest otse läbi küla

ja tuikusin, sest olin õnne täis.

Käe otsas vonkles uhke lõhekala,

lõug lai ja lookas, küljed täpilised

ja muu, mis ühe lõhe juurde käis.


Mind vanamoorid väravatel vahtisid

ja ohkisid ja aina õhku ahmisid.

Neil palged olid lausa lapilised

ja iga pilk kui ihutud harpuun.


Sain kadalipust läbi, kodu paistis,

kui vingerpussi mängis kevadtuul:

ma korraks mingit raipelõhna haistsin.


Ilm oli külm, silm jälle liiga kuum,

nii kuum, et koppama näe läkski lõhe.

Sest mõttejahmatusest hakkas kõhe.

Autor: Suuman, Aleksander "Meil siin Hüperboreas", luuletus "Kadalipp", 1980, lk 54.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti