fbpx

Linnuherra

Merelinnud ühes oma pesadega mööda väikseid kaljusaari „alluvad“ Vilsandi tuletorni ülemale, kes nende rahu ja hea käekäigu eest peab hoolitsema. Kui linnuherral on tuletorniülemal küll rohkem alamaid kui kogu Eesti Vabariigis kodanikke. Tarvitseb ainult inimesel oma jalg mõnele linnusaarele tõsta, siis vast näeb, missugune lugemata perekond siin asub. Kogu kaljune pind on pesadega üle külvatud, vaevalt julged jalga tõsta, kartes mune purustada. Silmad lähevad kirjuks vahtides, nagu on kirjud suurem hulk munegi. Haudujad linnud, suured ja väikesed, mustad, valged ja tähnilised, lamavad pesadel, mõnes paigas asunduste viisi, karjakaupa. Nad on nii julged, et neid mõne sammu tagant võib vaadelda. Õhus keerleb musttuhat lindu, kõrvad hakkavad huugama nende kisast. Kogu Saaremaal ei näinud ma midagi huvitavamat kui Vilsandi tuletorni ülema linnuriik, mida ta vanade Vene seaduste põhjal valitseb.

Autor: Tammsaare, Anton Hansen „Kogutud teosed, 16. köide. Publitsistika (1914-1925)“, 1988 [1920].


*Nurksulgudes esmailmumise aasta.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti