fbpx

Looklev rada

Armutult põletas kuum juulipäike koltunud kulusammalt Vilsandi kalgil kaljupinnal. Looklev rada viis meid üle lõhnava kaljunurme Suur-Vilsandi põhjaranda. Polnud mingit lootust, et tumesinises taevasügavuses hõljuv lumivalge kiudpilv palavaid kiiri suudaks varjata.

Peagi jõudsime urbsete paepankade vahelt kõrgele kaljuastangule, kust pilk vabalt üle rohekaspruuni kõrkjamere, üle haljendava Vesiloo saare, üle sätendava vetevälja Harilaidu – kollendavate luitekinkudeni ulatus. Loodest lehviv vilu mereõhk jahutas kuumust. Karge merelõhn segunes nõmmerohtude vürtsise aroomiga ja kosutas kuumusest roidunud meeli. Meie ümber ilutses päikeseküllane kaljunurm veripunaseis, kuldseis ja tumesiniseis värvides. Värv-varjulill seltsis haisev-konnarehaga ja värvmadar koldrohu ning nõiahambaga. Kirjud kärbsed ja pruunid mesilased surusid lõhnavate õispeade ümber ja nende sajahäälne sumin sulas murdlainete kohinasse, mis kaugelt rannakarilt kostis.

Autor: Piiper, Johannes "Pilte ja hääli kodumaa loodusest. Vesiloo saarel", 1935 [8. VII 1922], lk 55.


* Nurksulgudes esmailmumise aeg.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti