fbpx

Vilsandi hümn

Kõigi saarte hulgast kõige armsam

on mu meelest väike Vilsandi –

kõigest ilmarõõmust kõige rõõmsam

olen siis, kui näen sind, Vilsandi.

 

Ümberringi armas merekohin,

laineid saadab Läänemere voog.

Kena mände ladvus vaikne sahin,

okstel mängib meretuulte hoog.

 

Nende rahvast ja ka nende laevu

ilmaaeg küll vahest takistab,

tasa õhtul sõudes nende laevus

vaikselt lauluhääled kõlavad.

 

Sügisesed tuuled, torm ja maru

nende teel neid tihti vaevavad,

meri mõllab just kui mässav karu,

lained laeval hauda kaevavad.

 

Talvekülm, kui õppind sillameister

teeb neil suuremaale saanitee.

Priske ruunadega üksteist võites

sõites saavad üle jäätand vee.

 

Kevadene tuul neil mõrdu lõhub,

kalapüünised ära kaotab.

Jää siis lommi lommi vastu uhub,

sillatee neil ära lammutab.

 

Kõigi saarte hulgast kõige armsam

on mu meelest väike Vilsandi.

Kõigest ilmarõõmust kõige rõõmsam,

olen siis, kui näen sind Vilsandi.

Autor: Puss, Mihkel Küti talust (aeg teadmata ca 1900-1929). Raamatust Toom, Alma „Vilsandi linnuriik“, 1932, lk 12.

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti