fbpx

Kubjamaa

Öösel oli tõusnud udu ja seetõttu läksime Kubjamaale mööda rannaäärt, muidu oleksime mõne sammu järele ära eksinud, kuna udu oli kohati nii paks, et seda oleks võinud kas või noaga lõigata. Rannarohi oli kõrge ja nõnda kastene, et tegi jalad nii märjaks, justkui oleksime vees käinud. 

See ei häirinud meid üldsegi – nagunii pidime kohe minema merre kalade järele.

Jõudsime kohale. Ma riputasin nööriga kaela padjapüüri, kuhu kalu toppida, ja võtsin taskust bareti ning panin pähe, et see hästi käepärast võtta oleks, kui mõni angerjas õnge otsas on. Seda libedat kala käega kinni ei pea, kare barett on aga selleks üsnagi otstarbekohane.

Sulpsasime vette. Ma kergitasin esimest korgist õngemärki ja siis läks lahti madinaks. Terve põhjaõng oli angerjaid täis, peaaegu iga konksu otsas vingerdas suurem või väiksem kala. Ma ei saanud enam mahti baretti pähe pannagi, nõnda tihedalt läks mul seda vaja.

Autor: Saar, Juhan "Valus naer", 2005.


* Tegemist on Juhan Saare mälestusteraamatuga, kus ta meenutab elu Vilsandil ajavahemikus 1970-1999.​

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti