fbpx

Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl

„Tuud olõ ma jo ammu mõtõlnu, kõik ta aig sääl Vinnemaal, et ütskõrd, ku

ma kodo tulõ, lää sanna ja tii hindäle asõmõ üles talli pääle. Egas sääl

Vinnemaal hobõsist puudus küll es olõ,´ hobõsõ hais käüse sõamehega üten

nigu´ sannamehega ving, a noil hobõsil om tõnõ lõhn, kroonu uma. Ja

vinne hobõnõ om vinne hobõnõ, miilde tulõt´ inne mi Pekri talo hobõsit.

Noist lõhnust ol´l mul suur puudus, ja kõigist naist kah... tast

iintarõ ja suurõ aho lõhnast, sahvri ja vüürüse lõhnast, tagatarõ ja

puukuuri ja sanna... Taa om üts imelik asi, taad ma olõ pal´lo mõtõlnu.

Tan Kährin ja Põlva kandin, tan om üts uma nal´akas lõhn, muial taad ei

olõ.´ Ei tiiä´, kas tan uma määntsegi mulla´, kos kasuss määnegi sääne

hain vai rohi vai ma´ei tiiä´ kah, mis, mis nii lõhnass. Määnegi, mis

häitsess ja umma tolmu and. Nigu´ tsipa makuss kas olõss... Tuud sa´

tunnõt õkva, ku Võro puult tulõt ja taha nii umbõs Tilsi mano jõvvat.

Vai ku Tartu puult om tulõk, sis nakkass jo vast Karilatsin tundma vai

Kiidjärven või Kuurveren. Tõistõl inemistel, ma olõ mõtõlnu, või ta viil

süäme pääle kävvü´, mullõ tulõtass miilde ütte kõllast lilli. Ma ei

tiiä´ külh, kas tuu nii lõhnass vai kas tuu ültse lõhnass, om määnegi

umbrohi... Ma olõ jah mõtõlnu, et tii asõmõ üles talli pääle, all

hobõsõ, krõmps´va hainu ja kops´va kapjuga ja tu makuss Põlva lõhn tulõ

tallipäälitse mulgust sisse. Ei olõ´ säänest Tarton, ei olõ´ Võrol, ei

Pihkvan, ei Tal´lnan, mis tuust kõnõlda.“

Koiv, Madis, Lohmus, Aivo, „Poud ja vihm Polva kihelkonnan nelätoistkümnendämä aasta suvol“. – Eesti Raamat, 1987, lk 67
Hääle andis: Tarmo Tagamets

Vaata Kaardil
Loo oma kaart
Eesti